Saate vaadata teiste jurisdiktsioonide eeskirju ja eeskirju.
Makseteenuseid pakkuv ettevõte peab saama Indoneesia Panga litsentsi. BI Reg 22 jagab maksesüsteemide pakkujad makseteenuse pakkujateks ja maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujateks. Maksesüsteemi pakkujad on pangad või pangandusvälised asutused, mis pakuvad teenusekasutajatele maksetehingute hõlbustamiseks teenuseid. Nad võivad teostada järgmisi tegevusi: (1) anda teavet rahastamisallika kohta; (2) makse algatamise või vastuvõtmise teenused; (3) rahaallika haldamine; ja (4) rahaülekandeteenused. Maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujad on BI reeglis 22 määratletud kui osapooled, kes pakuvad infrastruktuuri, mida saab kasutada nende osalejate nimel rahaülekannete tegemiseks. Maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujad võivad osalejate huvides osutada kliiringu- või lõpparveldusteenuseid. Üksikasjalikud litsentsimisnõuded on makseteenuste pakkujate jaoks üksikasjalikud BI määruses 23/6 ja maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujate jaoks BI määruses 23/7.1
BI Reg 22, BI Reg 23/6 ja BI Reg 23/7 piiravad nüüd maksesüsteemide pakkujate välisomandit. Varem kehtis see piirang e-raha emitentide, käsundiandjate, teenuseosutaja vahetamise, kliiringu pakkujate ja lõpparvelduste pakkujatega. Pangavälistele makseteenuse pakkujatele peab kuuluma vähemalt 15 protsenti aktsiate kogumahust, kusjuures vähemalt 51 protsenti neist hääleõiguslikest aktsiatest peab kuuluma kodumaisele osapoolele või erakondadele. Maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujad peavad omama vähemalt 80 protsenti kohalikule erakonnale või erakondadele kuuluvatest aktsiatest ja hääleõiguslikest aktsiatest. Nendest välisomandi piirangutest loobutakse olemasolevate makseteenuse pakkujate ja maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujate (st Bank Indonesia litsentsiomanike) puhul kuni Bank Indonesia uute reeglite jõustumiseni. Olemasolevad makseteenuse pakkujad ja maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujad peavad aga kohandama oma välisosalust, kui nende osaluses tulevikus toimub muudatusi.1
BI reg 23/6 ja BI reg 23/7 suurendavad ka miinimumkapitali nõuet uutele üksustele, kes taotlevad makseteenuse pakkuja või maksesüsteemi infrastruktuuri pakkuja litsentsi. Makseteenuse pakkujate miinimumkapitalinõuded on litsentsikategooriate lõikes erinevad. 1. kategooria litsentsi, mis hõlmab kontoteabe teenuseid, maksete algatamise, vastuvõtuteenuseid, konto avamise teenuseid ja rahaülekandeteenuseid, minimaalne algne sissemakstud kapital on 15 miljardit Rs. 2. kategooria litsentsi, mis hõlmab kontoteabeteenuseid ning maksete algatamise ja vastuvõtmise teenuseid, minimaalne algkapital on 5 miljardit ruupiat ning 3. kategooria litsentsil, mis hõlmab rahaülekandeteenuseid ja muid Indoneesia Panga määratletud tegevusi, on minimaalne algne sissemakse. summa. 500 miljonit ruupiat litsentsisaajate jaoks, kes ei paku süsteemi, mida teised makseteenuse pakkujad saaksid kasutada, ja 1 miljard ruupiat litsentsisaajatele, kes pakuvad süsteemi, mida saavad kasutada ka teised makseteenuse pakkujad. Vaatamata ülaltoodule peavad kõik välismaised investeerimisettevõtted siiski omama minimaalset algset sissemakstud kapitali 10 miljardit ruupiat.1
Maksesüsteemide infrastruktuuri pakkujate puhul on minimaalne algne sissemakstud kapital 100 miljardit ruupiat.1
Lisaks tutvustab BI Reg 22 koos BI Reg 23/6 ja BI Reg 23/7 jooksva kapitali mõistet. Praegust kapitali peavad maksesüsteemi pakkujad täiendama seni, kuni nad maksesüsteemi tegevusi teostavad. Praeguse kapitali arvutamine on tarnijati erinev ja seda ei ole Indoneesia keskpanga eeskirjades konkreetselt ette nähtud. Maksesüsteemide pakkujad peavad jooksva kapitali arvutamiseks läbi viima enesehindamise, kuid Pank Indonesia teeb lõpliku otsuse konkreetse maksesüsteemi pakkuja kehtivate kapitalinõuete kohta.1
MOCI 2020. aasta 24. novembri 2020. aasta määrus nr 5 eraelektroonikasüsteemide pakkujate kohta, mida on muudetud 21. mai 2021. aasta MOCI määrusega nr 10 (MOCI Reg 5), nõuab, et eraelektroonikasüsteemide tarnijad (ESP) tagaksid juurdepääsu oma elektroonilistele süsteemidele või elektroonilistele andmetele (1) järelevalve eesmärgil volitatud asutustele ja (2) õiguskaitseametnikele seaduste jõustamiseks, eelkõige Indoneesias toimuvate kriminaaluurimiste, süüdistuse esitamise ja kohtuprotsesside jõustamiseks. Privaatne ESP on MOCI reeglis 5 määratletud kui üksikisik, üksus või üldsuse liige, kes haldab elektroonilist süsteemi. Elektrooniline süsteem on selles täiendavalt määratletud kui elektrooniliste seadmete ja protseduuride kogum, mis on ette nähtud elektroonilise teabe ettevalmistamiseks, kogumiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks, salvestamiseks, kuvamiseks, avaldamiseks, edastamiseks või levitamiseks. Seetõttu on erasektori ESP-d kohustatud edastama oma elektroonilised kliendi- või tooteandmed ametiasutustele kui asjakohastele kolmandatele isikutele.1
Pärast BI määruse 22 väljaandmist 2020. aasta lõpus andis Bank Indonesia välja kaks rakendusreeglit, mis jõustusid alates 1. juulist 2021, nimelt BI reg 23/6 ja BI reg 23/7. Olemasolevatel maksesüsteemide pakkujatel toimub nende reeglite kohaselt uue maksesüsteemi režiimi alusel litsentside teisendamine.1
