et

Turuülevaade

See artikkel ei ole juriidiline nõuanne.

Makseteenused Brasiilias

Demo

Makseteenuseid reguleerivad seadusega nr 10 214/2001 loodud Brasiilia maksesüsteemi (SPB) reeglid ja BACENi järelevalve. SPB hõlmab teenuseid või süsteeme, mis pädevate asutuste heakskiidul võivad:

  • selged krediidiandmed;
  • kustutada ja arveldada elektroonilisi deebet- ja kreeditkorraldusi;
  • raha ja muu finantsvara ülekandmine;
  • väärtpaberitehingute arveldamine ja arveldamine; sama hästi kui
  • arveldada ja arveldada kaubad ja tulevased tehingud. 1

Määruses nr 150/2021 käsitleb BACEN makseteenuste osutamist SPB kokkulepete alusel, kehtestades juhised ja standardid, mida need teenusepakkujad peavad järgima. Makseasutusi seevastu reguleerivad peamiselt BACENi resolutsioonid nr 80/2021 ja 81/2021.1

Lisaks avaldas BACEN kooskõlas käimasoleva tehnoloogilise revolutsiooniga 1. septembril 2020 jõustuva määruse nr 1/2020 uue kiirmakseviisi PIX kasutuselevõtu kohta, et vähendada maksete ja ülekandetehingute kulusid. Kiirmaksed hõlmavad raha elektroonilist ülekandmist erinevate asutuste või eraisikute vahel selliselt, et lõppsaaja saaks ülekantud raha kätte reaalajas, 24 tundi ööpäevas ja aasta igal päeval. Kiirmaksed on nüüd saadaval kahe eraisiku, inimese ja ettevõtte ning ettevõtete vaheliste ülekannete puhul. See on saadaval ka ülekannete puhul, mis hõlmavad valitsusüksusi, nagu üksikisikute või ettevõtete maksumaksed või sotsiaaltoetused ja -toetused, mida valitsused maksavad muu hulgas üksikisikutele või ettevõtetele. PIX võimaldab teil maksta arveid ja isegi koguda makse ja teenustasusid, kasutades paremini juurdepääsetavaid maksemehhanisme, nagu mobiiltelefonide QR-koodid.1

See reegel on samm edasi BACENi algatuses luua Brasiilias kiirmaksesüsteem, mis järgneb 21. detsembri 2018. aasta bülletäänile nr 32 927, milles asutus tunnistas kiirmaksete legitiimsust ja käsitles oma keskkonnale esitatavaid põhinõudeid Brasiilia piires. maksesüsteem. süsteemi reguleeriv raamistik. See mudel soosib fintech-ettevõtete teket, kelle eesmärgiks on välja töötada uuenduslikke lahendusi maksetehingute hõlbustamiseks. BACENi teatel võivad fintech-ettevõtted tegutseda makseasutustena, pakkudes klientidele maksekontosid või maksete algatamise teenusepakkujatena. Nad võivad pakkuda ka muid teenuseid, nagu kindlustus, krediit, investeeringud ja maksumaksed, edendades uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi mudeleid ning vähendades paberkandjal kasutamisega seotud sotsiaalkulusid.2

Praegu puuduvad eeskirjad, mis kohustaksid institutsioone esitama kliendi- või tooteandmeid kolmandatele osapooltele. Neil on lubatud jagada teiste finantsasutustega teavet, mis võib muuta maksete arveldamise ja arveldamise kiiremaks, turvalisemaks või tõhusamaks. See protsess peab aga järgima kehtivaid juriidilisi piiranguid, kuna Brasiilia föderaalne põhiseadus (ja eriseadused, nagu lisaseadus nr 105/01) kaitseb ja tagab enamikul juhtudel pangasaladuse. Mis puudutab klientide isikuandmeid, siis LGPD kohaselt peab protsess põhinema ka ühel seaduses sätestatud õiguslikust alusest. Selles mõttes on võimalikud õiguslikud alused jagamise õigustamiseks kliendi nõusolek, krediidikaitse ja finantsasutuse õigustatud huvid.1

Turg on platvorm, mis ühendab omavahel kaupade või teenuste ostjaid ja müüjaid, pakkudes tehingute hõlbustamiseks infrastruktuuri. Neid kasutatakse mõnes ärimudelis maksete arveldustena niivõrd, et nad saavad kogu ostja tasutud summa ja edastavad makstud väärtuse seejärel tasu eest müüjatele, kes on nende äripartnerid. Seda tüüpi tehingute puhul täidavad turuplatsid allakkrediteerijate rolli, keda nimetatakse ka allvastuvõtjateks või maksevahendajaks.1

BACENi resolutsioon nr 150/2021 määratleb allakkrediteerijate rolli ja selle, kuidas nad suhtlevad maksesüsteemide pakkujatega. Samuti määratleb see objektiivsed kriteeriumid allakkrediteerijate kohustuslikuks osalemiseks tsentraliseeritud arveldussüsteemis ühtses võrgustikus, mida reguleerib samuti ringkiri nr 3872/2018. Määrus nr 150/2021 liigitab makses osalejateks allakkrediteerijad, kes hõlbustavad maksevahendi vastuvõtmist saaja poolt, kuid ei ole tehingu osalised, olles seega lüliks lõppkasutaja ja akrediteerijate vahel. mehhanism.1

Otsuses täpsustatakse, et maksete vahendamine all-akrediteerimismudeli alusel, mis võib hõlmata ka turgusid, peab vastama maksemehhanismide infrastruktuuri reguleerivale raamistikule.1

Alamkrediidiandjad peavad osalema tsentraliseeritud arveldussüsteemis. Tsentraliseeritud arveldussüsteem hõlmab tehingute arveldamise tsentraliseerimist maksemehhanismidega, mis ühendavad SPB üheks neutraalseks kliiringu- ja arveldusteenuste pakkujaks, mille määravad kindlaks neid maksemehhanisme rakendavad asutused. Praegu on kliiringu- ja arveldusteenuste pakkujaks Pankadevaheline Maksekoda.1

Kauplemisplatvormi osalemine tsentraliseeritud arveldussüsteemis on tehingute mahust sõltumata kohustuslik, kui tsentraliseeritud arveldamisele kuuluvates maksemehhanismides on tehinguga seotud voogude saaja alamkrediidiandja. Osalemine on aga valikuline, kui turg toimib maksjana lõppkasutajate jaoks, kes saavad tsentraliseeritud arveldamisele kuuluvate maksemehhanismide tehingutega seotud voogusid ning eelneva 12 kuu jooksul kogunenud tehingute maht on alla 500 miljoni reaali.1

Krüptovaluutad Brasiilias

Fintech Brasiilias

Fintech teistes riikides

Tutvustame teile

Finantstehnoloogia juristid Brasiilias

Kristina Berkes

Kristina Berkes

Advokaadina osalemine investeerimisriskifondides, ühinemis- ja ülevõtmistehingute läbiviimine IT valdkonnas, iGamingu ja ärivarade toetamine

Märkmed
  1. https://thelawreviews.co.uk/title/the-financial-technology-law-review/brazil
  2. http://www.bcb.gov.br/en/legacy?url=https:%2F%2Fwww.bcb.gov.br%2FPom%2FSpb%2FIng%2Finstantpayments.asp%3Fidpai%3DPAYMENTSYSTEM