Saate vaadata teiste jurisdiktsioonide eeskirju ja eeskirju.
Šveitsi pangandusseaduse kohaselt peab igaüks, kes võtab vastu "avalikkuselt hoiuseid ärilistel alustel", hankima pangalitsentsi. See kehtib juhul, kui:
Seega võivad fintech-ettevõtted, kes võtavad vastu või koguvad raha avalikkuselt, nagu ühisrahastus või ICO-d, alluda pangalitsentsi nõuetele. Võlakirjaemissioonid ei kvalifitseeru hoiustena ega ka kapitali sissemaksed, millega ei kaasne tagasimaksekohustusi, seega on Šveitsi seaduste kohaselt ICOd teatud tingimustel võimalikud.1
Šveitsi fintech-projektide paremaks arvessevõtmiseks muutis Šveitsi valitsus (föderaalnõukogu) 2017. aastal pankade ja hoiupankade määrust (pangandusmäärus), et lisada erandid litsentsinõudest. Alates 1. augustist 2017 ei nõua kliendi rahaliste vahendite (rohkem kui 20 investorit ja perioodiks üle 60 päeva) hoidmine enam pangalitsentsi (kuna seda ei peeta enam „ärilise baasi” nõude täitmiseks), kui teatud tingimustel nõuded:
Seoses punktiga a arvutatakse künnis mis tahes perioodi hoiuste kogusumma põhjal.1
Lisaks saab arvelduskontol olevaid vahendeid hoida 60 päeva (varem vaid seitse päeva), kui need ei kanna intressi. Selle sätte eesmärk on konkreetselt võimaldada ühisrahastusettevõtetel hoida varasid pikema aja jooksul ilma pangalitsentsi nõudmata.1
Lisaks võeti alates 1. jaanuarist 2019 kasutusele erilitsents: ettevõtted, kes võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid summas kuni 100 miljonit Šveitsi franki (sh tulevikus krüptovaluutas olevad varad), kuid ei maksa nendelt hoiustelt intressi, võib kvalifitseeruda "lihtsustatud panganduslitsentsile", litsentsile, mis seab need kohustused pankade suhtes kohaldatavatest leebematele reeglitele.8 Seda uut litsentsi nimetatakse sageli "fintechi litsentsiks", kuigi see ei piirdu ainult fintech-ettevõtetega.1
Isegi kui pangalitsentsi ega väärtpaberiettevõtte litsentsi ei nõuta, võivad kehtida AML-i eeskirjad ja määrused. Šveitsi rahaliste vahendite haldamise eeskirjad kehtivad asutustele, mida peetakse ise finantsvahendajateks (nt pangad, väärtpaberid, fondivalitsejad ja kindlustusseltsid) ning asutustele, mis tegelevad "finantsvahendusega" (näiteks varahaldurid ja investeerimisnõustajad, kellel on selleks õigus). Kui FinTechi ettevõte tegeleb finantsvahendusega, peab ta liituma tunnustatud Šveitsi AML SRO-ga või alluma FINMA otsesele rahapesuga seotud järelevalvele ning täitma kehtivaid rahapesuga seotud kohustusi (nt kliendi tuvastamine ja tegeliku kasusaaja tuvastamine). Vastavalt muudetud rahapesuvastase määruse artikli 4 lõike 1 punktile b (jõustub alates 1. augustist 2021) võib finantsvahendajaks kvalifitseerumisest piisata, kui isik aitab virtuaalvaluutasid üle kanda kolmandatele isikutele, kui see isik on partneriga püsivas ärisuhtes. Mõned rahapesuvastased kohustused toovad kaasa karistusõiguse sätteid ja need sätted on võrdselt kohaldatavad ka fintech-ettevõtetele. FINMA otsustas oma 26. augusti 2019. aasta järelevalveteatises 02/2019, et žetoonide üleandmine nõuab saaja ja selle tegeliku kasusaaja identifitseerimist ilma miinimumläve kohaldamata. Sellisena on Šveitsis üks rangemaid rahaliste vahendite rahaliste vahendite ülekandmise režiime.1
Pakume õigus- ja korraldusteenuseid fintech-ettevõtete loomiseks, struktureerimiseks ja arendamiseks
Advokaadina osalemine investeerimisriskifondides, ühinemis- ja ülevõtmistehingute läbiviimine IT valdkonnas, iGamingu ja ärivarade toetamine
