Demo

Taani fintech-turu kasvades loob see uusi ärivõimalusi idufirmade, korporatsioonide, investorite ja akadeemiliste ringkondade vahel loodud sidemete kaudu, samuti Skandinaavia ja globaalse fintech-ökosüsteemi ühendamise kaudu.¹

Tagamaks, et Taani areneks juhtiva fintech-keskusena, on Taani valitsus jätkuvalt pühendunud fintech-ettevõtjate alustamise ja laienemise tingimuste parandamisele.²

Lisaks spetsiaalse fintech-üksuse loomisele on Taani Finantsjärelevalve Asutus (DFSA) otsustanud luua finantstehnoloogia, makseteenuste ja juhtimisosakonna ning ka töörühma plokiahela ja detsentraliseeritud rahandusega seotud regulatiivsete algatuste alal. DFSA on välja töötanud järgmised algatused, et esitleda Taanit fintech-sõbraliku jurisdiktsioonina: Fintechi foorum, Fintech Lab (regulatiivne liivakast), fintechi KKK jaotis oma veebisaidil ja tugiteenused.³

Maksustamise osas puuduvad fintech-ettevõtetele erivabastused, mis on Taanis tavaline nähtus, kuna üksikutele ettevõtetele või sektoritele antakse maksusoodustusi harva. Digivarade osas on aga toimunud pidev areng, kuna maksuamet näib nende varade konkreetse maksustamise üle otsustavat mõnevõrra ettearvamatult.⁴

Taani seadused ei näe iseenesest ette mingeid konkreetseid fintech-litsentse. Reeglina kehtib traditsiooniline finantsrežiim igale tehnoloogia abil teostatavale "finantstegevusele". Seega sõltuvad fintech-ettevõttele esitatavad litsentsimis- ja turundusnõuded konkreetsest kavandatavast tegevusest ning põhinevad sellisena valdavalt EL ühtlustatud õigusaktidel.⁴

Peamised praegu fintechi suhtes kohaldatavad Taani seadused on:

1. 7. detsembri 2021. aasta maksete seadus, mida on aeg-ajalt muudetud
2. 19. mai 2021 rahapesuseadus, mida on aeg-ajalt muudetud
3. 15. detsembri 2021. aasta finantsäriseadus, mida on aeg-ajalt muudetud
4. Kapitaliturgude seadus 1. novembrist 2021, mida on aeg-ajalt muudetud
5. 23. mai 2018 andmekaitseseadus, mida on aeg-ajalt muudetud
6. 3. mai 2017 turundusseadus, mida on aeg-ajalt muudetud
7. 17. detsembri 2013. aasta tarbijalepinguseadus, mida on aeg-ajalt muudetud
8. 24. aprilli 2019. aasta tarbijakrediidi seadus, mida on aeg-ajalt muudetud
9. Määrus (EL) 2020/1503 ettevõtetele ühisrahastusteenuste Euroopa pakkujate kohta ⁴

MiFID-teenuste, makseteenuste või AIFi valitsemisteenuste turustamine toob kaasa kohustuse järgida EL ühtlustatud õigusaktidest tulenevaid erinõudeid. Lisaks nimetatud nõuetele tuleb järgida ka turundusseaduses sätestatud üldisi turundusreegleid. Kui fintech-ettevõte pakub teenuseid või tooteid, mida finantsrežiim ei reguleeri, näiteks krüptovarasid, kohaldatakse nende teenuste turundamisele ainult turundusseaduse üldreegleid.⁴

1. identifitseerimine: veebisaidil registreeruvate kasutajate turvaline tuvastamine
2. verifitseerimine: kui kasutaja autentib NemID-ga (MitID), on ettevõte kindel, et kasutaja on see, kes ta väidab end olevat
3. allkirjastamine: võimalus pakkuda lepingule digiallkirju. NemID (MitID) on juriidiliselt kehtiv digitaalallkiri ⁴

Taanit peetakse fintechi liidriks ning ajalooliselt on ta olnud teerajajaks näiteks digitaalsete identifikaatorite (NemID (MitID)), maksekaartide (Dankort), mobiilimakserakenduste (MobilePay), avalike digiõiguste registrite ja notarite loomisel, digitaalsed vaktsiinipassid ja juhiload.õigused. Areng kiireneb tänu nii võimude kui ka erasektori aktiivsele initsiatiivile.⁴

Ühisrahastus Taanis

Fintech teistes riikides

Märkmed

1. https://cphfintechweek.com/
2. http://www.finanstilsynet.dk/Tilsyn/Information-om-udvalgte-tilsynsomraader/Fintech/Formaal
3. http://www.finanstilsynet.dk/tilsyn/information-om-udvalgte-tilsynsomraader/fintech/fintech-forum
4. https://thelawreviews.co.uk/title/the-financial-technology-law-review/denmark